Kuna restoranis käib toitlustamine suurtes kogustes siis pole mingi ime kui on vaja lõigata pooleks suur vannitäis kartuleid või praadida 10 plaaditäit kotlette.
Viimase nädala jooksul saingi tegeleda ammu selgeks saanud asjadega - ahjus maitseainetega eelnevalt küpsetatud kanakoibade ja fileede kastmest ning rosmariinist eemaldamine, hakkkotlettide praadimine plaatpannil, porrulaugu rombikujulisteks tükkideks tükeldamine, kastme sõelumine selgema tulemuse saavutamiseks.
Oma eelviimasel päeval kuumköögis tegelesin lillkapsaõisikute väiksemaks tükeldamisega, seejärel valmistasin bešamellkastme, hiljem kuumutasin aeg-ajalt segades suurel pannil lillkapsa, porgandi ning bešamellkastme segu. Tulemus oli väga maitsev.
Kuna üks kokkadest ei ole inglise keelega nii sinapeal kui teised, siis õpin ma aeg-ajalt ka uusi sõnu : näiteks olen teada saanud et brutchen tähendab saksa keeles leiba ning dekel võib öelda kaane kohta.
Kui siiani sain ma tööd teha ka graafiku järgi kuumas köögis, siis eilse päeva ühe poole veetsin külmas köögis ning teise poole ja kogu ülejäänud nädala olen endale tuttavas ja vahvate inimestega kuumköögis.
Siiani kõige targem ja meeldejäävam lause mis mulle lossis öeldud on kõlab tõlgituna eesti keelde nii: Seda tööd tehes tulebki lõbutseda ! Kõige tähtsam on see, et sa seda naudid.
Selline suhtumine kaastööliste poolt muudab mu päevad toredaks ja ma ei loe minuteid et koju jõuda.
Kõige toredam on teadmine et minu tööga ollakse rahul, ülemus on mulle andnud võimaluse oma tulevikku Schlössiga siduda ning peale kooli siia tagasi tööle tulla.
Mainimist väärt fakt - iga töö on kergem kui on võimalik kuulata samal ajal muusikat ! Külmas köögis oli pikalt täielik vaikus, töö muutus rõhuvaks, tundus igavikuna, kuid kohe kui küsisin loa raadio mängima panekuks muutus kõik rõõmsamaks :) Kuumas köögis ei möödu tihti tundigi muusikata.
No comments:
Post a Comment